Eelista Eestimaist!

Autor: | Aeg: oktoober 4, 2019
Eelista Eestimaist!

90ndatel kõlas hüüdlause „Eelista Eestimaist!” Olid ajad, mil värskelt lettidele jõudnud värviline välismaine kraam näis ääretult prestiižne, aga kodumaine kaup selle kõrval igav ja maavillane. Oli vaja kampaaniat, mis aitaks Eestis toodetud kaupa au sisse tõsta ning hoida meie maal tekkivaid väheseid veeringuid välismaale voolamast.

Nüüdseks on kodumaine maitse ja disain hea mainega, kvaliteetne ja tervislik. Eesti kaubamärkide väärtus on sedavõrd hea, et paljud siinsed tootjad on välisomanike poolt üles ostetud ning taaskord liigub nendega seotud kasum riigist välja.

Lisaks kaubanduses müüdavatele toodetele on praegusel ajal aga väga aktuaalne teema ka Eestis leiduv vaba raha, mida on iseseisvusaastate jooksul tekkinud eraisikute ja ettevõtete kätte märkimisväärsel hulgal. Kuidas tagada, et see meie pisikesel turul tekkinud raha looks lisaväärtust, mis jääbki Eestisse ning ei rända maksuvabalt riigist välja?

Igal aastal viivad kommertspangad Eestist välja kümneid miljoneid kasumit, märkimisväärse osa sellest maksuvabalt. Mõned poliitilised jõud flirdivad selle peatamiseks mõttega tuua tagasi ettevõtte tulumaks. Paraku on praktika näidanud, et suured rahvusvahelised ettevõtted, keda silmas pidades erinevaid maksureegleid välja mõeldakse, saavad grupisiseselt liigutada rahasid leidlikult nii, et planeeritud maksukohustust tegelikult ei teki. Seega ainus, kes peab selle maksu ausalt ära maksma, on kodumaine ettevõtja, kelle raha oleks niikuinii Eestisse jäänud, kuid kes on liiga väike, et maksude optimeerimiseks keerukaid skeeme luua.

Eesti majanduses toimuvat ei otsusta siiski poliitikud ega ametnikud. Kõik sõltub hoopis sellest, missuguse otsuse teevad Eesti tarbijad. Indrek Neivelt kirjutas, et unistab pangast, mis kuulub klientidele (29.01.2019 err.ee). Selline finantseerimisasutus on täna juba olemas ning selle nimi on hoiu-laenuühistu. Viimase viie aasta jooksul on kogu Eesti hoiu-laenuühistute hoiuste maht kasvanud 7 korda ja on tänaseks juba kokku 110 miljonit eurot.

Täna ei paku hoiu-laenuühistud küll kõiki pangateenuseid – deebet- ja krediitkaarti HLÜ’st ei saa. Kuid laenu- ja hoiustamisteenuste poolest pakutakse klassikalistele pankadele järjest tõsisemat konkurentsi. Kuna HLÜ’l puudub eraldi omanikering ja ühistu kuulub liikmetele, kes seal hoiustavad ja laenavad, siis on võimalik maksta hoiuste eest väärilist intressi, milleni ei ulatu ühegi Eesti kommertspanga hoiusetingimused (vt. allpool). See tähendab, et Eestisse jääv raha ei ole HLÜ puhul pelgalt patriootlik sõnakõlks, vaid tähendab hoiustajale endile reaalset rahasummat.

Arvutiajastul ei ole paljude mahukate protsesside haldamiseks vaja enam hiigelfirmasid. Talunikud ei pea kraapima kaubanduskeskuste uste taga, vaid saavad enda toodangu läbi pakiautomaatide otse tarbijale müüa. Samamoodi on tulnud tagasi ka hoiu-laenuühistud, mis võimaldavad Eesti inimestel hoiustada ja laenata ilma suurpankade osaluseta, jättes kogu teenitud raha Eestisse.

Kodumaa Kapitali HLÜ usub, et kapitalil on rahvus ja et kodumaine ettevõtlus on oluline osa Eesti rahvuskultuurist ning rikkusest! Sellest tulenevalt väärtustab ühistu, näiteks laenupoliitika kaudu just eelkõige kodumaist ettevõtjat ning siinset kultuuri ja majandust elavdavaid projekte.